Ettevõtete digipöörde toetus
Projekt nr. 20.1.01.25-0983
Projekt „Aktsiaselts Räpina Paberivabrik digipöörde projekt" sai Euroopa Liidu taasterahastu NextGenerationEU vahenditest toetust.
Projektiga suurendatakse Räpina Paberivabrik AS digitaliseeritust ja kvaliteedikontrolli automatiseeritust, mille tulemusena suureneb ettevõtte lisandväärtus töötaja kohta. Projekti tulemusena võetakse ettevõttes kasutusele kvaliteediskänner jm, mis aitavad kaasa tootmisvõimsuse kasvule.
Toetuse summa: 89 900,00 €
HANKETEADE
Projekt nr 20.2.02.24-0359
Seoses tootmisvõimsuse ja efektiivsuse suurendamisega kuulutab Räpina Paberivabrik AS välja alljärgneva hanke:
Anaeroobne veepuhastussüsteem (pakkumuse esitamise tähtaeg 21.04.2025 15.00 GMT +3, tööde valmimise tähtaeg on 7 kuud lepingu sõlmimisest).
Täiendava informatsiooni saamiseks ja selgituste küsimiseks palume end registreerida hankele Riigihangete Registris (viitenumber 292080) https://riigihanked.riik.ee/.
Projekti rahastatakse taaste- ja vastupidavuskavast (projekt nr 20.2.02.24-0359).
Tegemist ei ole hankijaga riigihangete seaduse tähenduses. Hanke läbiviimisel järgitakse riigihangete seaduse § 3 üldpõhimõtteid.
Ettevõtete ressursitõhususe toetus
Projekt nr 20.2.02.24-0359
Projekt „Aktsiaselts Räpina Paberivabrik ressursitõhususe investeeringud" sai Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditest toetust.
Räpina Paberivabrik AS põhitegevusala on muude paber- ja papptoodete tootmine. Projekti eesmärk on hoida kokku energiat ja suurendada tootmismahtu. Projekti eesmärgi saavutamiseks soetatakse küüsvaakum, soojustagastuse ja juhtimisautomaatikaga ventilatsioonisüsteem ning vee tagastussüsteem. Nende kasutuselevõtmise tulemusena paraneb ettevõtte ressursikasutus ning tõuseb ettevõtte ressursitootlikkus.
Toetuse summa: 500 000,00 €.
Ettevõtja digitaliseerimise teekaardi toetus
Projekt nr 2021-2027.1.02.24-0181
Ajavahemikul 29.08.2024 - 31.01.2025 viib Aktsiaselts Räpina Paberivabrik ellu digitaliseerimise teekaardi projekti nr 2021-2027.1.02.24-0181, mille raames analüüsitakse koos digitaliseerimise ekspertidega ettevõtte tarneahelat, ärimudelit, äriprotsesse, kaardistatakse kitsaskohad kõigis ettevõtte protsessides ning selgitatakse välja optimaalsed automatiseerimist ning digitaliseerimist võimaldavad lahenduskäigud
Projekti on rahastanud Euroopa Liit 9 817,50 € suuruse kaasrahastusega.
Ettevõtja varustuskindluse toetus
Projekt „Aktsiaselts Räpina Paberivabrik varustuskindluse investeeringud" sai Euroopa Liidu taasterahastu NextGenerationEU vahenditest toetust.
Projekti elluviimine on vajalik ettevõtte varustuskindluse suurendamiseks.
Projekti eesmärk on vähendada ettevõtte sõltuvust fossiilkütustest. Projekti eesmärgi saavutamiseks soetatakse elektrimootoriga tõstuk, teleskooplaadur ning energiasalvestusseade. Nende kasutuselevõtmise tulemusena väheneb ettevõtte fossiilkütuste tarbimine ning paraneb varustuskindlus.
Räpina paberivabriku tootmise tõhustamine
Projekt nr 2014-2020.4.03.17-0170
Projekti investeeringutega vahetati välja märgpurusti ja sorteeride liikuvad osad (sõelad ja rootorid). Nende vahetuste tulemusel vähenevad kulud elektrienergiale. Olulisem ja suurim investeering oli olemasoleva paberimasina kuivatusosa vahetus. Paberimasina kuivatusosa vahetusega suurendati kartongi tootmise kiirust 35 m/min kuni 70 m/min. Suurenes ka toodetava kartongi rulli laius 1,58 meetrilt – 1,75 meetrini.
Investeeringute tulemusena suureneb ettevõtte kartongiliini tootmisvõimsus ja toodangu suurenemisel vähenevad kulud toodangu ühiku kohta maagaasile, elektrienergiale ja laokuludele, toorainele ja veele.
Investeeringute teostamiseks saadi 35% toetust meetmest „Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus" tegevuse „Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnikasse; ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-rakenduste toetamine".
Projekti maksumus 2 003 566 €, millest ERF toetuse osa 701 248,10 €.
Looduslikest materjalidest loodud vaht
Ettevõte soovib luua looduslikest materjalidest sh paberikiust vahtu, mis aitaks kaupade pakkimisel neid paremini kaitsta.
- Eesmärk on luua paberikiu ja loodusliku sideaine põhine pehmendusmaterjal (vaht), mida saaks kasutada meie toodete väärindamiseks ja ka eraldi tootena.
- Tulemuseks on kuluefektiivne, looduslikest ja/või taaskasutatavatest toorainetest vaht, millel on sarnased omadused EPS vahuga või Skano AS toodetava 7.4 mm tuuletõkkeplaadiga.
Projekti toetas Euroopa Regionaalarengu fond.
Toetuse summa 3399,99 €.
Eesti ja Läti partnerid taaselustavad tööstuspärandit
Projekti kestus 01.05.2017-30.04.2019.
Läti ja Eesti 30 organisatsiooni algatasid projekti „Revival of Industrial heritage for tourism development" (Tööstuspärandi taaselustamine turismi arendamiseks). Projekt panustab tööstuspärandi objektide renoveerimisse ja külastajatele atraktiivsemaks muutmisse.
Tööstuspärandi projekti eesmärk on tõsta külastajate teadlikkust tööstuspärandi väärtusest ja tähtsusest erinevates regioonides, luua koostöövõrgustik Eesti ja Läti tööstuspärandi objekti vahel ning luua sild Euroopa tööstuspärandi võrgustikuga. Arendada ja parendada tööstuspärandi objekte vastavalt tänapäeva külastaja ootustele läbi „edutainment" lähenemise, et külastajatel oleks võimalik osa saada ehedast tööstuspärandist ja selle ajaloost ning ühendada tööstuspärandi objektid üheks tervikuks, luues temaatilised marsruudid ja neid ühiselt turundada.
Projekti tegevused on jagatud kaheks:
- arendustegevused, sh investeeringud, võrgustiku- ja koostöö, koolitused, töötoad;
- sisuturundus ja kommunikatsioon, sh ühise reisijuhi koostamine, virtuaaltuuri ja nädalalõputuuride loomine jms.
Projekt elustab 26 tööstuspärandi objekti Lõuna- ja Lääne-Eesti regioonis ning Põhja- ja Lääne-Läti ja Riia piirkonnas.
- Projekti Läti partnerid on Kurzeme planning region (juhtpartner), Riga planning region, Vidzeme planning region, Ltd Limbazu Tine, Jaunpils Municipality, Kekava Municipality, Ltd Saule Birinu Pils, Ltd Ridelu mill, Freeport of Ventspils Authority, Society "Train Station "Airite"", Aizpute country municipality, Kuldiga country municipality, Ltd "Wool Factory", Ligatne municipality, Ltd Konu dzirnavas, Koceni Municipality Council, Ltd Gulbene-Aluksne banitis.
- Projekti Eesti partnerid on MTÜ Lääne-Eesti Turism ja SA Lõuna-Eesti Turism, MTÜ Alatskivi Looduskeskus, MTÜ Altveski, AS Generaator, MTÜ Hellenurme Veskimuuseum, AS Räpina Paberivabrik, Lääne-Nigula Vallavalitsus, Eesti Tuletorniselts , OÜ Limex, SA Haapsalu and Läänemaa Muuseumid, MTÜ Eesti Turbamuuseum, Pöide Vallavalitsus.
Projekti eelarve kahe aasta peale on 1 143 135,40 eurot, sh. sisaldab INTERREG Eesti-Läti programmi 2014-2020 toetust 971 665,09 eurot ja 171 470,31 eurot partnerite kaasrahastust.
Projekti koduleht https://estlat.eu/en/estlat-results/industrial-heritage.html.
See artikkel väljendab autori vaateid. Programmi korraldusasutus ei ole vastutav selle eest, kuidas seda infot võidakse kasutada.
Ressursiaudit Räpina paberivabrikus
Projekt number: 2014-2020.4.03.16-0040
AS Räpina Paberivabrikus läbiviidava ressursiauditi käigus otsitakse investeeringu ja muudatusvõimalusi ettevõtte konkurentsivõime tõstmiseks, tootmise tõhustamiseks ja paremaks ressursikasutuseks.
AS Räpina Paberivabrik on põhjamaade suurim pakkenurkade tootja ja piirkonna suurim tööandja.
Nurkade perforatsiooniseadme ja eriväljalõike seadmete väljatöötamine AS Räpina Paberivabrikus
Projekt EU50198
Projekti kestus 21.03.2016-30.06.2017.
Projekti tulemusena projekteeritakse pakkenurkade perforatsiooni ja eriväljalõike seadmed. Vastamaks kasvanud turu nõudlusele ja see omakorda suurendaks ettevõtte toote portfelli. Projektijärgse masinate väljaehitusega laieneks kohalik tööturg ja tõuseks ettevõtte käive. Uute pinkide projekteerimine annaks võimalused toota uuenduslikke ja kasutusmugavamaid tooteid, mis eristaks meid teistest konkurentidest.
Projekti kogumaksumus 28300 EUR, millest 70% (19810 EUR) toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.
Paberimasina kuivatusosa tõhusamaks muutmise seadmete projekteerimine, valmistamine ja paigaldamine
Paberimasina kiirus kasvas endiselt maksimaalselt 39 meetrilt minutis 46 meetrini minutis. Vähenes energiakulu ca 25 kWh / tonni kohta, mis tähendab aastas vähemalt 325 000 kWh elektrienergia säästmist maksimumtootlikkuse juures. Tootlikkuse kasv võimaldab aastas suurendada taaskäideldava vanapaberi ja pakendi (jäätmekoodid 150102 ja/või 200101) hulka 2000 tonni võrra.
Projekti toetas 50% ulatuses Keskkonnainvesteeringute keskus.
Vanapaberi taaskasutamise ning väärindamise kahekordistamine
Projekt 2.1.0601.13-0076
Teostamine: 01.10.2012-31.05.2014.
Projekti eesmärgiks on soetada uued U+V-profiili ja V-profiili tootmisliinid ning renoveerida olemasolev paberimasin.
Projekti elluviimise tulemusena:
- tõuseb paberi- ja kartongijäätmete taaskasutus (praeguselt 4000 tonnilt kuni 8300 tonnini aastaks 2015);
- investeeringul on positiivne efekt ettevõtte kasumlikkuse kasvule ca 1-2% võrra, mis tuleneb peamiselt madalamatest tootmiskuludest;
- projektil on positiivne mõju ka keskkonnale, kuna taaskasutatakse enam jäätmeid (vt. punkt 1) ning väheneb õhku paisatava CO2 kogus, kuna efektiivsema tootmise tulemusena väheneb maagaasi kasutus (vt. ka punkt 2).
Tootmise omahinna vähendamine on ettevõtte jaoks väga oluline, et saavutada oma jäätmetest valmistatud toodete osas konkurentsieeliseid välisturgudel Tootmiskulud vähenevad, kuna uued tehnoloogiad võimaldavad paberikangast enne kuivatisse jõudmist oluliselt kuivemaks teha, seega on tarvis 1 tonni valmistoodangu tootmiseks kulutada ca 10% vähem auru (auru tootmiseks kasutatakse maagaasi). Samas väheneb ka elektrikulu, kuna massi ettevalmistamisel on vähem käivitustsükleid ning kogu paberimasin toimib tervikuna kiiremini, lisaks on uus turbovaakum oluliselt efektiivsem, hinnanguliselt väheneb elektrikulu tervikuna ca 7% võrra.
Laoplatside katendi renoveerimine
Projekt 2.1.0601.11-0051
Teostamine: 01.12.11-30.11.13.
Projekti käigus paigaldati uus autokaal, mis võimaldab pidada täpsemat arvestust vastuvõetava materjali üle.
Teostatavad tööd aitavad suurendada paberi- ja kartongijäätmete taaskasutust aastaks 2014 vähemalt 4900 tonnini aastas.
Projekti elluviimisel väheneb kaotsimineva materjali hulk, seadmete kulumine ning paraneb oluliselt üldine töökeskkond ja töötajate töötingimused.
